PROTOKOLL VANÕMBIDÕ KOGO PILDIGALÕRII MEEDIÄ ETTEKANDÕ’
UUDISSõ
05.03.25: SETO, VÕRO, MULGI JA TARTO KIIL PIÄT SAAMA VAHTSÕN KEELESÄÄDÜSEN LÕUNÕEESTI PIIRKUNNAKEELE STAATUSÕ!
Ku sa’ kah niimuudu arvat, anna’ uma allkiri seo tugõmisõs tan: petitsioon.ee/
- Täiendada keeleseaduse § 3 lõikega 4 järgmiselt: (4) Riik toetab lõunaeesti keele kaitset, kasutamist ja arendamist. Lõunaeesti keel, mis koosneb mulgi, seto, tartu ja võru keelest, on Eesti põline piirkonnakeel.
- Täiendada keeleseaduse § 5 lg 1 sõnastust: (1) Iga muu keel peale eesti keele, lõunaeesti keele ja eesti viipekeele on võõrkeel.
- Lisada rahvastikuregistrisse emakeele valikvastuste hulka „lõunaeesti, võru”, „lõunaeesti, seto”, „lõunaeesti, mulgi” ja „lõunaeesti, tartu.”
05.03.25: VANÕMBIDO KOGO VAHTSÕNÕ PROJEKT VÕRÕKÕISI HINDÄTIIDMISEST
06.12.24: Nursipalu tüükomisjoni kohtumisel 27. novembril 2024 Võro Liinavalitsusõn saisi’ kohaliku’ juhi’ kõik uma rahva huvidõ iist
Nursipalu tüükomisjoni kohtumise’ toimusõ’ nii paari kuu takast – kõrd Võrol, kõrd Talinan Kaitsõministeeriumin. Komisjoni kutsõ kokko Võromaa Arõnduskeskus kohalikõ juhtõ soovil, et saanu’ kohalikõ jaost harjutusväljaku arõndamisega seot murõsid viiä otsõ otsustajatõni. Komisjoni tüüst võtva’ ossa Võromaa Arenduskeskus, Võru, Rõugõ, Antsla vallavalitsuisi esindäjä’, Võro liina valitsusõ esindäjä, Võrokõisi Kongressi Vanõmbide Kogo juhi’, MTÜ Nursipalu esindus, Võro Instituudi juht. Inämbüste võtt ossa ka Riigikogo liigõ’ Allasõ Anti, kiä om ka Võrokõisi Kongressi Vanõmbide Kogo liigõ’. Kaitsõministeeriumi puult olli kohal Tiina Uudeberg, Kristi Loit ja Riigi Kaitsõinvesteeringide Keskusõst Elari Kalmaru ja Peeter Karja.
Edimält arutati mürämõõtmisjaamu paigutamist ja tegeliku mürä uurmist. Tuu jääss joba tulõva aasta sisse. Testlaskmisi plaanitas tetä’ K9 kuun miinipildjide, kuulipildjide ja tankitõrje laskmisiga, et saia’ teedä’ mürä tegelikku suurust. Kuuba Rainer ja Tootsi Tiit ütli, et kimmäle piät teedä andma rahvalõ kuupäävä’ ja kutsu inemisi ka uma säädmidega mürrä mõõtma ni ka noid andmid korjama. niisamatõ piät testlaskmise’ võimalikult täpselt perrä tegemä perästist olukorda.
Nursipalu vahtsõnõ tii om joulukuu alostusõst vallalõ, a om selge, et joba inne tii vallalõtegemist om tiitamm silla mant är vaonu ja sääl võetas keelumärkega massinil huug maaha. Otsustõdu om, et joba vahtsõl aastal lätt tii silla mant remonti. Nii lätt, et ku ei võeta aigu, et asja kõrraligult tetä, sõs perän tulõ võtta lisaaigu, et asi ümbre tetä.
Aknide vahetusõ tugõmise programm om käivitet, aga taotlusi om kõvastõ inämb kui noid kiä api vajasõ. Ligi 300 taotlusõst saa novembrilõpu saisuga tukõ nii 90 taotlust, nuu’ kiä omma lähembäl väljaku piirile kui 1900 meetrit. Taotluisil om vajja paranda viku, dokumente mano otsi. Mis saa noist vanust kiä maja latsi nime pääle kirotanu, a esi eläse maal ja latsõ’ liinan? Tull vällä, et säändsit om.
Kõigil kuuholõkil olõmi esitanu palvõ kujul nõudmise, et aknide vahetust tulõ ka edaspidi tugõda ja pallõldu tuu kohegi kaitsõkulutuisi programmi lisada. „Vahendeid ei ole piisavalt, kuid selliste toetusskeemide järele on vajadus, et parandada elukvaliteeti piirkonnas“, om kirän protokollin. Ja Allasõ Antti: Toetusi tuleb ette näha pikaajaliselt. Kõik, kes piirkonnas elavad, peaksid mürahäiringutoetuse saama, sõltumata omandistaatusest.“
Nursipalu harjutusvällä laiendamise avalik arutelu 25.11.2024 Kandlõ kultuurimajan oll võropuulsõtõ komisjoniliikmide arvatõn läbikukkumine. Kohalikõl umavalitsuisil es olõ kõrdapiten infot inne kuuholõkit. Kuuba Rainer ütel, et kommunikatsioon ja suhtekõrraldus olli alla egäsugust arvõstust. Koosolek oll kehväste juhit. Kauksi Ülle murõht inimesi halva kohtlõmise ja üleoleva suhtumise üle kuuholõkidel. Tõi esile Võromaa tühjenemise ja kultuurilise kaotusõ probleemi ni kutsõ üles kuuhtüüle ja Võromaa elu säilitämisele. Liinapää Kõva Kalvi ütel, et Kaitsõväe massina omma’ surnuaia kõrval pargitu nii, et inemise’ saa-’i leinamassinid kohegi parki. Kaitsõvägi piät esi umma parkimisplatsi ehitämä ja hooldama.
Järgmine kuuholõk tulõ Talinan ja loodetavasti näemi ka kaitsõministret hinnäst, seni olõõi täl seo komisjoni istungidest aigu olnu’ ossa võtta. Olõmi egä kõrd tennü ka ettepaneku laienda seod kuuhtüüvormi Valitsusõ Komisjonis nii, et ossa võtnu pääle Kaitsõministeeriumi ka Kliima-, Majandus ja Kultuuriministeeriumõ esindäjä’, et Õuroopa Liidu ja Eesti ni -Ukraina kaitsmisele lisas saanu’ edesi kesta ka võrokõisi põlisrahvas, aga ministrile ei ollõv tuu mõtõ’ miildünü. Paremb olnu kõigilõ, ku nakanu miildümä.
– Kauksi Ülle
23.04.24: I Võrokõisi Kongressi käräjä’ kokkovõtminõ
Tervütüsega üles astnu’ Võro liinapää Kõva Kalvi nimmaś Võro latsipääliina staatust, a parhilladsõl aol olõ-õi kimmäs, ku hulga inemiisi taht Võrol ja Võromaal ummi latsi üles kasvata’. Tuuperäst prooviti käräjil löüdä’ vastust küsümüsele, miä pidänü’ muutuma, et seo kandi latsil olnu’ tulõvik umal Võromaal.
„Rahvastiguregistrin või valli’ klingoni vai foiniikia keele imäkeeles, a võro kiilt valli’ ei saa’,“ tõi uman ettekandõn vällä asõpäävanõmb Kuuba Rainer. „Egä ammõtnik näütäs näpoga tõõsõ pääle ja ütles, et tan saa-ai midägi tetä’.“ Ka nimmaś Kuuba, et võro keele sais meediän om halvõmb ku kümme aastakka tagasi.
„Eesti Vabariik võinu’ peräkõrd tunnista’, et mi olõ põlinõ rahvas,“ pandsõ võrokõisi soovi sõnno sisse keeletiidläne Jüvä Sullõv. „Kuuntüüsoovi saadimi Vabariigi Valitsusõ kõigilõ ministriile, a vähägi sisulidsõmba vastusõ saimi’ õnnõ Haridus- ja Kultuuriministeeriümi käest. Ummõhtõ üteldi Kultuuriministeeriümi vastussõn, et Eestin ei olõ’ põlitsit rahvit. Nii et mii’ uma riik meid tunnista-ai.“
Niidumaa Maarika tekk´ ülekaehusõ aastaga ao joosul Nursipalu haŕotusala ümbre sündüst: „Nursipalun olõ-õi midägi valmis. Valitsusõ kõrraldus õkva ku lõi Nursipalu vahtsõ’ piiri’, a piir olõ-õi tegeligult paigan, omma’ õnnõ lubadu’ kimmä’ tegemise’, näütüses suurõ kaliibriga sõariista’ olõ-õi lubadu’. Natura hindamist tetäs, a tuud es olõs algusõn tett, ku paigapäälidse’ inemise’ es olõs nõudnu’. Võtta’ mõtsa maaha ilma keskkunnamõjjo hindamalda olõ-õi Euruupan lubat, es tohtnu’ ka Eestin olla’!“ Ummõhtõgi om 50 ha mõtsa joba maaha võet. Niidumaa nimmaś, et riiki saa-ai kaitsa’ puhta joogiviildä. „Müräuurminõ pidi oktoobrin valmis olõma, a pidi no’ tulõma viil main. Kaitsõministeeriüm püüd vastutust panda’ valdo pääle valdo üldplaneeringidõ kaudu. Et saasi’ perän üteldä’ – tii’ esi’ pannit naa’ piiri’.“
Vanembidõ kogo lõpõt’ kärajä’ märgotusõga, et tulõ saista’ tuu iist, et Võromaa luudus jäänü’ alalõ, kooli’ jäänü’ alalõ ja pandnu hinnäst tüüle võro keelen ja üten võro kultuuriga, et noorõ’ saanu’ haridusõ kodo lähkün ja olnu’ valmi’ mi uma maa hääs tüütämä, hoitõn mi maad, kiilt ni kombit.
Käräjäq lõpõť kontsõrt, kon võrokeelitside lukõga asti’ üles Rahmani Jan ja Elo, Ilvesse Aapo ni Kalkuna Mari.
Vanõmbidõ Kogo kuts kõiki kullõma ni arotama, mis saison mi olõ aastak päält edimäst Võrokõisi Kongressi!
Kõnõlõmi, kuis om edenü kongressi otsussidõ ello viimine, määndse’ omma’ arõngu’ Nursipalu küsümüsen ja miä saa edesi võro keelest, Vana-Võromaa kultuurist, hariduselost ni miä omma’ tulitsõmba’ teemä’, miä võro verd värisema võtta’ püüdvä’. Päält ettekandit ni kõnõlustsõõri tähüstämi
kongressi aastapäivä kontsõrdiga, kon astva’ üles võro laulja’.
Umast sõnavõtusoovist anna’ teedä’ aadrõsi pääle vorokongress@gmail.com
Aoplaan
- 11.30–12.00 Kogonõminõ, kirjäpandminõ, tervütüskohv.
- 12.00–12.15 Alostus ja tervütüse’; ülekaehus Vanõmbidõ Kogo edimädse aastaga tüüst
- 12.15–12.30 Kiil, haridus, meediä – Kuuba Rainer, Saarõ Hipp
- 12.30–12.45 Põlisrahva staatus – Jüvä Sullõv
- 12.45–13.00 Keskkund: Nursipalu arõngu’ – Niidumaa Maarika
- 13.00–13.15 Ütidse’ tsihi’ Võromaa arõnduskeskusõga – Toodsi Tiit
- 13.15–14.00 Sõnavõtu’ – kooni’ 5-minotilidsõs sõnavõtus piät hindä ette kirjä pandma
- 14.00–14.20 Kohvivaih
- 14.20–15.00 Arotusõtsõõr – vidä Raitari Inga
- 15.00–15.05 Käräjide lõpõtus
- 15.05–16.00 Kontsõrt: Kalkuna Mari, Rahmani Jan, Ilvese Aapo,
23. novembril 2023 kutsõ Võromaa Arenduskeskus Obinitsa, vagivahtsõlõ Ilmaveere Keskustõ kokko ettevõtjide ja kodanikuühiskonna tegija’, et jagada tunnustusi. Edimäst kõrd oll pidolik sündmus ütine nii ettevõtjile kui kodanikuühiskonna iistvõtjile – nii saias ka umavahel inämp tutvas. Võromaa Arenduskeskusõlõ oll´ tulnu’ 76 taotlust, mille seest Võromaa Arenduskeskusõ juhatusõ liigõ Tootsi Tiit and üle tunnustuisi 13 kategoorian.
Suur oll rõõm Võro Kongressi Vanõmbide Kogol saia kutsõt tunnustussündmusõlõ. I Võrokõisi kongressi kokkukutsjid esindi’ Võro Kongressi päävanõmp Kauksi Ülle ja asõpäävanõmp Kuuba Rainer. Obinitsa aoluulidse vana kuul – kiriku vundamendile ehitivä sinnäkanti kodu rajanu Lauri Mäesepp ja Lenna Kuurma Ilmaveere keskusõ ja seo maakondlik sündmus oll edimäne sündmus vastvalminu majan. Kokko oll kutsut hulka Võro Maakonna tuntud ja vahtsid tegijid, pakuti muudsat süüki, ilma protsendildä juukõ ja kandlõmuusikat. 5 tundi läts kaien, laureaadõlõ ja nominendele plaksutan. Õdakut juhtsõ näütlejäkoolitusõga Mäesepä Lauri. Vahepalas esitivä nä Lennaga kolm laulu ni kõnõliva Ilmaveerele jõudmisest ja maja ehitämisest – pidäsivä tollõ ettevõtmist uljas ettevõtmises, millest õnnistusi vällä uijjo. Võrokõisi Kongressi tunnustõdi kodanikuühiskonna tegude hulgan ni anti avvunimetüs – Võro Maakonna kodanikuühiskonna aasta tego. I Võrokõisi kongressi kokkukutsmises tüüt väsümätült vähemalt 30 liikmõline Asutav Kogo uma puul aastat inne sündmusõ toimumist. Otsõmi võro kultuuri ja keele ni luudusõ saatusõ peräst süänd halutavid inemisi kõigist Vana-Võromaa kihlkundõst ja ka neid võro juuriga inemisi kiä mujjal eläse, a kodumaa iks süämen om. Valmistimi ette 3 eelnõud. 22. aprillil 2023 tull Kandlõ kultuurimsajja kokko 139 sdaadikut kiä’ esindiva’ vähemalt 2000 inemist. Võeti vasta 3 väega olulist otsust: Võrokõisi põlisrahvas kuulutamine, võro keele põlitses keeles kuulutamine ja luudusõ kuulutamine eläväs ni hoitmist vajavas kultuuri ja elu osas. Valiti 11 liikmõline Vanõmbide Kogo, miä nimet päävanõmpas Kauksi Ülle ja asõpäävanõmpas Kuuba Raineri. Õdagu vidäjä Mäesepä Lauri and kõrras sõna ja mi sai kinnitä, et Vanõmbide Kogo tüütäs otsusside ellu viimise nimel ni tege kuuhtüüd ni kohalikõ umavalitsuisi kui riigiasutuisiga. Tegutsõmi uma kulul ja mi olõ parteideülene ühendus. Võromaa hoitmise nimel tegevä umavaihel kõik kuuhtüüd. Aitjuma kõigilõ Asutava Kogo liikmile, kiä teivä tüüd tuu nimel, et Kongress sai kokko tulla’ ni olulise’ otsusõ’ vasta võtta. Kundsõni kumarus kõigilõ kiä’ kuuholõkit pei’, saadikit saadi’, esi’ tulli’, tugõsiva’, kiä olli nõun vanõmbide kogon tüüd tegemä. Aitjuma Võromaa Arenduskeskusõlõ meid tunnustamast ja kuuhtüüpartneris võtmast.Kauksi Ülle Võrokõisi Kongressi Vanõmbide Kogo Päävanõmb
28.10.23: Mi jäämi alalõ!
Rehekuun saa müüdä puul aastakka I Võro Kongressist, miä peeti 22. mahlakuu pääväl Võro liinan. Sääl kuulutõdi võrokõsõ põlisrahvas ja võeti vasta otsussõ võrokõisi kultuuri, keele ja keskkunna hoitmisõ kottalõ. Valiti ka 11 liikmõga Vanõmbidõ Kogo, miä ütenkuun tüüle otsussidõ täüdeviimises.
Lindora laat om läbi aoluu olnu kotus, kon Vana-Võromaa inemise omma kokko tulnu arotama ummi tähtsit asjo ja uudissit. Parhilla om nõsõnu aig märgota tuud, et „Mi jäämi alalõ!“ Lindora laadu pääl om võimalus rahval kullõlda, midä Vanõmbidõ Kogo seo poolõ aastaga joosul är om tennü ja kuis tuu om lännü.
Lava pääl võtt kell 12 sõna päävanõmb Kauksi Ülle ja päält tuud saa lava kõrval telgi all kullõlda egä Vanõmbidõ Kogo liikmõ sõnna tuu kotsilõ, midä nimä uma süämeaśa iist kogon är omma tennü ja määne om olokõrd kongressi põlisrahva, luudusõ ja kultuuri ni keele otsussidõga.Kõik kullõja saava ka küsümüisi küssü ja vanõmbidõlõ ettepanekid tetä. Pakutas tsäid ni kohvi.