Võro
Eesti
EnglishVanõmbidõ Kogo esindüs käve uma projekti „Indigenous Võro people – from rights to recognition“ raamen opireisil Euruupa piirkunnakiili man. Kats rahvakildu, midä külastimi, ommaq galeegi keele kõnõlõja Hispaania lõunaõdagu nukan Atlandi veeren ja miranda keele kõnõlõja Portugali hummogupiiri veeren Douro jõõ ülemidse joosu man.
Reisi päämäne iismärk oll tutvas saia katõ euroopa väiku keelega, kiä omma mõlõmba uma riigin ammõtligult tunnustet piirkunnakeeleq, midä võro kiil ei olõq. Samal aol om Portugali, Hispaania ja Eesti vaihõl sarnatsit juuni – nii totalitaristligu poliitiga aig 20. aastagasaal, miä rahvus- ja keeleküsimust mõot kui ka Euruupa põlis- veidembüskiili harta ratifitsiirmisest är hoitmine. Mi tiijuhis vähemüskiili maastikul ja reisiprogrammi kokkopandja oll Loode Oliver URALIC keskusest, millega om Vanõmbidõ Kogol kuuntüüleping.
Galiitsia & galeegi kiil
Edimädsel pääväl kävemi Santiago de Compostelan, miä om Galiitsia pääliin, kon kõnõldas ja veetäs iist galeegi kiilt. Galeegi keele kõnõlõjit om hulka inämb ku võrokõisi – piä 2 miljonit. 1981. aastagast ommaq näil uma keele kaitsmisõ säädüseq, mink täütmise hääs tegeväq tüüd mitmõq organisatsooniq, et aastasatu kestnüst keele vainamisõst üle saiaq.
Meid võtsõ vastua A Mesa pola Normalización Lingüística, miä om kodaniguaktivistlik ettevõtminõ paigapäälitside poliitikidõ mõotamisõs uma keele pruukmist võimaligus tetäq. Nä tegelese eraettevõttidõlõ nõvu andmisega, kuis galeegi kiilt pruuki, kõrraldasõ meeleavalduisi ja kampaanjit keele maine nõstmisõs.
Tõsõs kävemi külän Consello Da Cultura Galegan, miä om Galiitisa piirkunnavalitsusõ mano kuuluv tiidüsnõvvukoda, miä uur galeegi diasporaa aoluku ni tege galeegi aoluku ni kultuuri tutvas üle ilma.
Kolmandas kävemi Instituto da Lingua Galegan ehk Galeegi Keele Instituudin, miä uur galeegi keele grammatikat, uur ja korjas galeegi kiilt ja tege muud säänest. Jutuajaminõ olľ väega põnnõv nii kooliharidusõ ku keele poliitiliidsi õiguisi man, löüdsemi hulga ärqtundmist.
Real Academia Galegan A Coruna liinan kõnõlõlimi hulga ummi kiiliga köüdetüst aktivismist, keele standardidõ luumisõst ni näimi, ku suurt huvvi tundas mi keele vasta muun ilman, samal aol, ku mõnikõrd kodomaal om tuud rassõ seletäq.
Vigo Ülikoolin kõnõlimi romaani kiili profõsri Xosé Henrique Costasega, kiä uur nii miranda ku galeegi keele sotsiolingvistilist olokõrda, et määntseq arvamisõq ja olokõrraq uma keele pruukmisõlõ häste ja halvastõ mõosõq. Tä rõhuť, et päämäne tii uma keele ammõtligus tunnistamisõs tulõ sis, ku umahindä kogokund tuu üle joba väega uhkõ om.
Mirandamaa
Mi opireisi kats viimäst päivä ollimi külän miranda keele pääliinan Miranda do Douron Portugalin. Miranda kiilt kõnõlõs umbõs 4000 inemist, miä olõ-õi väega hulga, a tuu iist rõhudiq miranda aktivistiq, et inemiseq ommaq tuu üle väega uhkõq – 80% koolilatsist võtt hindäle võimalusõ tuud oppiq.
Meid võtť väega lahkõhe vasta Associaçon de Lhéngua i Cultura Mirandesa, kiä om päämäne miranda keele edendäjide selts. Nä korjasõq umma kiilt, võtvaq üles vanno inemiisi juttu, andvaq vällä raamatit ja kõrraldasõq kooli- ni kultuuritüüd. Miranda keele oppaja kõnõľ meile tuu tüü esiqerälisüsest.
Saimi kokko ka liinapääga, kiä huulmaldaq tuust, et olõ-õi paiga päält peri, sääd väega tähtsäs kultuuriliidsi asjo vällätuumist. Kõnõlimi ka tuust, et tulõvigun võinuq võrokõsõq ja mirandalasõq kuuntüüd ja kultuurivaihtust tetäq.
Mirandamaal peetäs avvo seen rahvamuusikat ja tandsu, laulminõ om päämäne viis, kuis uma kiil om edesi lännüq. Näil om ka rekordarv rahvamuusigaansambliid, kuigi keele kõnõlõjit hindit om veidüq.
Lõpus tegüsi hulga ideid kultuurivaihtusõs ja kuuntüüs, sai vällä mõtõldus idee “From Võro to Douro”, millega võinu ütist kuuntüüd tetäq. Galeege man tegüsi idee uma üliopilasõ saatmisõs näide keele ja kultuuriga tutvas saama.
MARIO projekti kõrralstas MRG Europe ja rahastas Euruupa Liit. Järgmäidsi tegevuisi poolõst uut meid iin seminar põlisrahvidõ ja põliskiili õiguisist suunaga Eesti avaligu teenistuse ammõtnigele ja poliitikidele.